Põhifunktsioon: suruge algse lõnga ripsmed läga abil kokku, et ripsmed ei jääks kangastelgede hõõrdumise tõttu vati külge kinni.
Sissetõmbamine: töötlemata lõng läbib kolme lisaosa, nagu lõime lang, heal ja terasest pilliroog, et hõlbustada lõime kudumist: üks induktsiooniseadistest, mis takistab lõime purunemist, ja induktsiooni saab lõpetada lõimepulgaga koostööd tehes.
Heald traat: üks seadmetest kudumismustri muutmiseks, see võib kudumismustri muutmise lõpule viia, tehes koostööd virsikupanni ja kangastelgedega.
Terasest pilliroog: kudumist saab lõpetada koe sisestamise ja heal muutmisega
Masina peal: omamoodi tegevus, mille abil riputada keermestatud võlli lõng kangastelgedele läbi veduri vankri.
Iseliitumine: pärast suuruse määramist ei pea tala läbi tõmbama ja see valmib vahetult sõlme tegemisel ning tulemus on sama, mis masinal.
Kudumine: kudumise lõpuleviimiseks pange keermestatud varrega lõng kangastelgedele koos koe sisendiga ja kangastelje tööga.
Tühikontroll: pärast kudumist viib kangainspektor KNS-i kontrollistandardite kohaselt läbi kontrolli, et mõista kanga kvaliteeti pärast kudumise lõpetamist, et saada kasu algse kangavärvimise funktsionaalsele kootud kangale: see koosneb kahest või rohkem rühmi Vastastikku risti asetsevad lõngad põimitakse lõime ja koega 90 kraadise nurga all, et moodustada kangas. Pikisuunalisi lõngasid nimetatakse lõimelõngadeks ja horisontaalseid lõngasid koelõngadeks.
Iga lõime ja koe lõikepunkti nimetatakse organiseerimispunktiks, mis on kootud kanga väikseim põhiühik. Kuna lõime ja koe põimumiskoht on mõnevõrra painutatud ja moreen paindub kanga tasapinnaga risti, on paindeaste seotud lõime ja koe vastastikuse pingega ja lõnga jäikusega. Kui kootud kangas on allutatud välisele pingele, näiteks pikisuunas. Venitamisel lõimelõnga pinge suureneb ja paindumine väheneb, samal ajal kui koelõnga painutamine suureneb, näiteks pikisuunaline venitamine, kuni lõimelõngad on täielikult sirgendatud. , ja kangas kahaneb põikisuunas. Kui kootud kangast venitatakse põiki välise pingega, suureneb koelõnga pinge ja väheneb painutamine, samal ajal kui lõimelõnga painutamine suureneb, näiteks põiki venitamine jätkub kuni koelõnga täieliku sirgendamiseni ja kangas kahaneb pikisuunas. . Lõim ja kude ei muutu, mis erineb silmkoekangast. Kuna kootud kanga lõimel ja koel on pikenemise ja kokkutõmbumisega vähe seost ning konversiooni ei toimu, on kangas üldiselt pingul ja jäik. Kootud kangaste füüsikalised ja mehaanilised omadused hõlmavad lõime ja koe lõnga tihedust, sõlmi, esi- ja tagaosa, villa ette- ja vastupidist suunda ning kanga katvust.
